Äpardused maksumaksja rahaga

Mida vaja muuta?

Härki hinnangul võiks kaaluda eri võimalusi, kuidas vältida allhankijatele liiga tegemist. “Saksamaal on mahukate projektide puhul, et kui peatöövõtja leiab allhankijad, siis nad moodustavad ühisettevõtte, kuhu raha laekub. Siis ei sõltu allhankija peatöövõtja suvast,” pakkus Härk. “Suurimad kannatajad on allhankijad, sest suured peatöövõtjad on reeglina riiulifirmad. Pole ju saladus, et ka suured kontsernid ei hoia ehitajaid palgal.”

Teine alternatiiv on registreerida ettevõtete viitvõlgu, sest täna ei õnnestu firmat, mis ei ole teisele maksnud, riigihankelt kõrvaldada. Kolmandaks võiks riigihankes loovutada sajast protsendipunktist kümme usaldusväärsuse hindamiseks. Kõige lihtsam oleks hanketingimusi leebemaks muuta. “Kohalikud saaksid pakkuda otse. Nad ei peaks siis tulema suurte varjus ja värisema, kas hiljem neile makstakse,” selgitas Härk.

Tuttav nägu

Kui sotsiaalministeeriumi hankeid on E&G võitnud üks kord, siis Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hangetel on firma olnud parim 20 korda, lepingud on väärt kokku 3,7 miljonit eurot. Enamus töid tehti CO2 projekti raames aastatel 2011 kuni 2013. RKAS on samuti E&G-ga vägikaigast vedanud, rakendades kehva kvaliteedi ja venivate tööde tõttu sanktsioone. CO2 projekti ajal kuulis RKAS, et allhankijad jäävad rahata. RKAS küsis E&G-lt selgitusi, saades tavaliselt vastuseks, et alltöövõtjad on lepinguid rikkunud.

Aastaid tagasi pöördusid sama probleemiga RKASi poole ka kurikuulsa Facio Ehituse alltöövõtjad, kellele peatöövõtja tellijalt tulnud raha ei edastanud. RKAS tõdeb, et peatöövõtja selline käitumine on taunimisväärne, aga peatöövõtja-allhankija suhetesse tellija sekkuda ei saa, hangetelt kõrvaldamine on samuti võimatu. “Mingeid „imerohtusid“ siinkohal pakkuda kellelegi ei ole,” ütles RKASi pressiesindaja Madis Idnurm.